Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta aprillis 517 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 15%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta detsembris 703 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aasta detsembriga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et võrreldes 2024. aastaga suurenes tänavu esimeses kvartalis teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse 4% ja import neist 8%. Liiduvälistesse riikidesse kasvas teenuste eksport 6% ja import neist 18%. „Viimast mõjutas enim suurem teenuste ost Küproselt, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest. Küproselt imporditi esimeses kvartalis enam muid äriteenuseid, Ühendkuningriigist transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid,“ selgitas Leppmets. Esimeses kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 867

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?