Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%

Kuupäev 29.11.2024
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Tööturu rakendus sai uued näitajad

Kuupäev 11.06.2024
Artikkel
Tööturu rakendus, mis annab selge ülevaate tööturu olukorrast ja muutustest, sai sel kevadel täiendatud uute näitajatega. Uuenenud rakendus annab võimaluse Eesti tööjõu-uuringu andmeid veelgi paindlikumalt analüüsida ja vaadata, milliseid muutused tööhõive, töötuse, mitteaktiivsuse ja haridusvaldkonna näitajates toimunud on.

Kas aasta 2010 oli süngem kui eelmine?

Kuupäev 30.07.2011
Artikkel
2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%

Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Kuupäev 04.04.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk

Eestimaalased olid enne kriisi oma elukeskkonnaga rahul

Kuupäev 25.08.2020
Artikkel
Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Naene mehe abi, mees naese tugi

Kuupäev 10.02.2017
Artikkel
Saabuva sõbrapäeva puhul vaatame, milline on Eesti abielupaaride koondportree. Aluseks on Statistikaameti abielude statistika ja abielupaaride andmed rahvastikuregistris.

Viimase kümnendi jooksul on Eesti elanikkond rikastunud 38 uue rahvuse võrra

Kuupäev 17.07.2013
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus. Samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.