Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 12% ja import 8%, teatab Statistikaamet. Impordi kasvust kiirem ekspordi kasv vähendas kaubavahetuse puudujääki, mis oli selle aasta väikseim.

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid 2019. aasta juunis võrreldes 2018. aasta juuniga 8%, teatab statistikaamet. Kõige rohkem vähenes mineraalsetete toodete kaubavahetus. Esimesel poolaastal suurenes kaupade eksport 5% ja import 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta aprilliga 16% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Selle aasta aprilli kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 18% ja import 15%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 56 miljonit eurot. Viimati oli bilanss alla 60 miljoni euro 2015. aasta jaanuaris.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 4% ja kaupade import 11%, teatab Statistikaamet. Kaupade sisseveo suurem kasv võrreldes väljaveoga suurendas kaubavahetuse puudujääki.