Eksport vähenes ka septembris

Uudis
Postitatud 11. november 2019, 10.00

Kaupade eksport vähenes septembris võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import kasvas 3%. Kui esimeses kahes kvatalis eksport kasvas, siis kolmandas kvartalis on toimunud vähenemine 2% võrra, teatab statistikaamet.

Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,19 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,36 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 157 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta septembriga võrreldes 73 miljonit eurot suurem.

Peamised ekspordi sihtriigid olid Soome (17% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Eksport vähenes enim USA–sse (58 miljonit eurot) ja Singapuri (32 miljonit eurot), suurenes aga Taani (21 miljonit eurot). USA–sse veeti vähem elektriseadmeid ja Singapuri mineraalseid tooteid. Taani suurenes mineraalsete toodete väljavedu.

Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (kõik moodustasid 12% kogu kaupade ekspordist). Vaatamata eelnevale mõjutas ekspordi vähenemist enim just mineraalsete toodete (66 miljonit eurot) ja elektriseadmete (55 miljonit eurot) väljaveo langus. Kõige enam suurenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade (49 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 72%. Möödunud aasta septembriga võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 2% ja reeksport 5%. Seda mõjutas elektriseadmete (kommunikatsiooni seadmed) ja mineraalsete toodete (õli, elektrienergia) ekspordi vähenemine. Enim suurenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) väljavedu.

Kõige rohkem kaupu imporditi Eestisse Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt ja Leedust (mõlemast 10%). Kaupade sissevedu suurenes kõige enam Lätist (19 miljonit eurot), Saksamaalt (18 miljonit eurot) ja USA–st (14 miljonit eurot). Lätist suurenes enim mineraalsete toodete (mootorikütus), Saksamaalt transpordivahendite (sõiduautod) ja USA–st elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmete osad) sissevedu. Enim vähenes import Venemaalt (31 miljonit eurot), kust toodi vähem sisse mineraalseid tooteid.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus moodustas 12% kogu kaupade impordist) ning mehaanilisi masinaid (11%). Kõige enam suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad kasvasid 24 miljonit eurot) ning transpordivahendite (21 miljonit eurot) sissevedu. Enim vähenes mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ja elektriseadmete (14 miljonit eurot) sissevedu.

2019. aasta III kvartalis eksporditi kaupu 3,5 miljardi euro väärtuses ja imporditi ligi 4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli III kvartalis 458 miljonit eurot, mis on 86 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aasta III kvartalis. III kvartalis eksporditi kaupu 162 riiki ja imporditi 114 riigist. Tänavu on üheksa kuu jooksul kaupade eksport kasvanud 2% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Eesti kaubavahetus kuu kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, miljonit eurot Import, miljonit eurot Bilanss, miljonit eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
I-III kv KOKKU 10 605 10 831 2 11 933 12 021 1 -1 328 -1 190
I kvartal 3 296 3 558 8 3 801 3 932 3 -505 -374
Jaanuar 1 035 1 158 12 1 254 1 278 2 -219 -121
Veebruar 1 118 1 163 4 1 203 1 250 4 -85 -87
Märts 1 143 1 238 8 1 344 1 404 4 -201 -166
II kvartal 3 702 3 748 1 4 153 4 106 -1 -452 -358
Aprill 1 195 1 238 4 1 342 1 389 4 -147 -151
Mai 1 238 1 336 8 1 407 1 434 2 -169 -98
Juuni 1 269 1 173 -8 1 404 1 283 -9 -135 -109
III kvartal 3 608 3 526 -2 3 979 3 984 0 -372 -458
Juuli 1 193 1 175 -2 1 319 1 378 5 -126 -203
August 1 184 1 152 -3 1 345 1 249 -7 -162 -97
September 1 231 1 199 -3 1 315 1 356 3 -84 -157
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, september 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 199 100 -3 KOKKU 1 356 100 3
EL28 863 72 6 EL-28 1 080 80 5
Euroala 19 riiki 592 49 5 Euroala 19 riiki 778 57 8
EL-i välised riigid 336 28 -20 EL-i välised riigid 277 20 -2
1. Soome 203 17 8 1. Soome 175 13 -1
2. Rootsi 118 10 -10 2. Saksamaa 142 10 15
3. Läti 106 9 -12 3. Leedu 138 10 2
4. Leedu 78 7 19 4. Läti 126 9 18
5. USA 69 6 -45 5. Rootsi 116 9 -11
6. Venemaa 69 6 4 6. Venemaa 112 8 -21
7. Saksamaa 67 6 -12 7. Poola 86 6 6
8. Taani 53 4 63 8. Holland 57 4 9
9. Norra 46 4 5 9. Hiina 43 3 -11
10. Suurbritannia 43 4 79 10. Suurbritannia 38 3 -13
Eksport ja import kaubajaotise järgi, september 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 199 100 -3 1 356 100 3 -157
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 138 12 55 141 10 21 -3
Mineraalsed tooted (V) 143 12 -32 164 12 -23 -20
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 68 6 7 131 10 22 -64
Kummi- ja plasttooted (VII) 39 3 2 76 6 6 -38
Puit ja puittooted (IX) 130 11 0 47 3 3 83
Paber ja pabertooted (X) 26 2 -6 25 2 21 1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 34 3 -3 65 5 4 -30
Metall ja metalltooted (XV) 88 7 -16 122 9 -4 -34
Mehaanilised masinad (84) 113 9 18 145 11 7 -33
Elektriseadmed (85) 143 12 -28 164 12 -8 -21
Transpordivahendid (XVII) 83 7 28 140 10 18 -56
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 38 3 21 31 2 12 8
Mitmesugused tööstustooted (XX) 103 9 4 37 3 9 66
Muu 54 4 17 70 5 19 -17

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. oktoobril, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 21. oktoobril. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.