Otsingu tulemused

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest

Kaupade eksport vähenes juulis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 2% ja import suurenes 5%, teatab statistikaamet. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66%.

2012. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 8%, import Eestisse jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Ekspordi mõningane kahanemine oli tingitud eelmise aasta mai rekordilisest ekspordikäibest. Võrreldes tänavu aprilliga mais kaubavahetus suurenes.

2012. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15% ja imporditi Eestisse 10% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 13% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas eksport 7%.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta aprillis 5% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 6% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi vähenemist elektriseadmete, metalli ja metalltoodete ning mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on