Otsingu tulemused

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.

2010. aastal kasvas kaupade eksport jooksevhindades 35% ja import 27% 2009. aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Aasta lõpukuudel kaubavahetuse kasv kiirenes ning enim suurenes masinate ja seadmete sisse- ja väljavedu.

Septembri teisel nädalavahetusel tähistab Eesti koos paljude teiste riikidega vanavanemate päeva. 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgub, et praegu saavad vanaemad-vanaisad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid, et seda staatust nautida.

Septembri teisel nädalavahetusel tähistab Eesti koos paljude teiste riikidega vanavanemate päeva. 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgub, et praegu saavad vanaemad-vanaisad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid, et seda staatust nautida.

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Euroopa Liidu kultuuristatistikat uurides selgub, et Eesti täiskasvanud elanikud käivad vähem kinos, ent loevad rohkem kui Euroopa elanik keskmiselt. Kultuuristatistika jääb enamasti majandus- ja muu sotsiaalstatistika varju, seda püüab kompenseerida tänavu Eurostatis üllitatud mahukas kultuuristatistika taskuväljaanne. Mitmed elanikke puudutavad näitajad kannavad selles küll aastaarvu 2006–2007 (noil aastail oli mõnele isiku-uuringule lisatud kultuurimoodul), kuid ega kultuuri tarbimine või kultuuris osalemine muutu üleöö. Kultuuritarbimise puhul selgub, et kõige rohkem käivad kinos

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.