Otsingu tulemused

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades 57% ja import 66% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu. Partnerriikide seas oli nii ekspordis kui ka impordis esikohal Rootsi.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 12% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja elektriseadmete kaubavahetuse kahanemine.

Tänavu mais oli kaupade eksport jooksevhindades 31% ja import 41% väiksem kui aasta tagasi samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse vähenemise tingis eelkõige masinate ja seadmete ekspordi ja impordi järsk langus.

2012. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 8%, import Eestisse jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Ekspordi mõningane kahanemine oli tingitud eelmise aasta mai rekordilisest ekspordikäibest. Võrreldes tänavu aprilliga mais kaubavahetus suurenes.

2012. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15% ja imporditi Eestisse 10% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

Kolme suvekuu jooksul peatus Eesti majutusettevõtetes 911 000 välis- ja siseturisti, mis oli 10% enam kui 2009. aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 59 000 ja siseturiste 27 000 enam kui mullu suvel.

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine.

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus. Samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.