Otsingu tulemused

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta mais 9% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.

Euroopa Liidu kultuuristatistikat uurides selgub, et Eesti täiskasvanud elanikud käivad vähem kinos, ent loevad rohkem kui Euroopa elanik keskmiselt. Kultuuristatistika jääb enamasti majandus- ja muu sotsiaalstatistika varju, seda püüab kompenseerida tänavu Eurostatis üllitatud mahukas kultuuristatistika taskuväljaanne. Mitmed elanikke puudutavad näitajad kannavad selles küll aastaarvu 2006–2007 (noil aastail oli mõnele isiku-uuringule lisatud kultuurimoodul), kuid ega kultuuri tarbimine või kultuuris osalemine muutu üleöö. Kultuuritarbimise puhul selgub, et kõige rohkem käivad kinos

2013. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes ka tänavu aprilliga võrreldes.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

2011. aasta rahvaloenduse (REL 2011) andmetel elab 70% tavaleibkondadest kõigi olmemugavustega eluruumides, 2000. aasta loenduse ajal oli see näitaja 65%, teatab Statistikaamet. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt paranenud leibkondade kasutuses olevate eluruumide tehnovarustatus.

2013. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6% ja import 8%, teatab Statistikaamet. Kui veebruaris ja märtsis Eesti väliskaubandus kahanes aastatagusega võrreldes, siis aprillis kaubavahetus kasvas. Kaubavahetuse suurenemist mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed.

2013. aasta märtsis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades 6% võrreldes eelmise aasta märtsiga, teatab Statistikaamet. Eksport ja import kahanesid teist kuud järjest, veebruaris vähenesid mõlemad kaubavood aastavõrdluses 2%.

2011. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro eest ja imporditi Eestisse 12,6 miljardi euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse aastane juurdekasv oli rekordiline — eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 38% ja import 37%.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.