Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

2022. aasta teises kvartalis kasvas Eesti elanike reisimine võrreldes aasta varasemaga oluliselt: sisereiside arv kasvas 45% ja välisreiside arv 319% ehk üle kolme korra.

Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.

Andmeid pole vaja koguda andmete pärast – andmeid on vaja selleks, et nende abil selgitada ja mõtestada ühiskonnas toimuvat. Andmete keele tundmine juhatab targemate otsusteni ja annab eelise kõnekate, kontrollitud andmetel põhinevate lugude jutustamiseks. 1. sammas: leia andmed üles! Võib tunduda kummaline, aga sageli on andmeid täis maailmas keeruline andmeid üles leida. Kui huvi pakub mis tahes küsimus Eesti elu kohta, siis on tõenäoline, et riiklik statistika annab sellele vastuse. Riiklikku statistikat koguvad, analüüsivad ja säilitavad mitmed organisatsioonid. Näiteks tervise arengu

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.