Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski. Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on

Esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vähenes jätkuvalt keeruliste aegade tõttu nii kaubanduses kui ka töötlevas tööstuses SKP eelmises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ligikaudu 4%.

Korterit ostes on muuhulgas oluline silmas pidada seda, kui kiiresti õnnestub investeering soovi korral rahaks muuta. Sõltumata sellest, kas korter on soetatud investeeringuks või oma tarbeks, võib müügipäev ikkagi kunagi saabuda, seega tasub sellele mõelda juba ostuotsust tehes.

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura annab videos ülevaate selle aasta esimeses kolmes kvartalis toimunud muudatustest väliskaubanduses ning koroonaviiruse mõjust Eesti ekspordile ja impordile.

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.