Otsingu tulemused

Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.

Eesti inimesed külastasid möödunud aastal muuseume ligi 2,5 miljonil korral. Kokku tegutses 2023. aastal 157 muuseumit. Avatud oli 95 ekspositsiooni, 4 teaduskeskust ning 924 näitust.

Teisipäeval, 30. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille käigus küsitletakse riigi erinevates piirkondades kuu aja jooksul 7500 inimest, teatab Leedu Statistikaamet . Leedu Statistikaameti teatel katsetatakse prooviloendusel nii organisatsioonilisi kui tehnilisi lahendusi ja hinnatakse valmisolekut 2011. aastal toimuvaks rahvaloenduseks. Prooviloendus toimub Vilniuse ja Trakai piirkonnas kahes etapis: 30. märtsist 11. aprillini saavad prooviloenduspiirkondade elanikud osaleda e-loendusel ja täita Leedu Statistikaameti veebilehel elektroonilist

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Statistikaamet esitleb täna, 11. jaanuaril kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Juulis avalikustati Tõetammel tänase valitsuse tegevusprogramm järgnevaks neljaks aastaks.

Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?