Otsingu tulemused

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 887 eurot ja brutotunnipalk 5,34 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 6,0%.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetus. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes kaupade eksport ja import siiski kahanes – mõlemal suunal 3%.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

2015. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus on kahanenud kolm viimast aastat ning 2015. aastal oli langus suurim.

Eestist eksporditi 2011. aasta augustis kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kui juulis oli ekspordi ja impordi aastane juurdekasv vastavalt 34% ja 38%, siis augustis kasvas eksport 45% ja import 42%.

2015. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 920 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 963 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Viimati oli import alla miljardi euro 2011. aasta detsembris.