Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli oktoobris võrreldes septembriga ‒0,4% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga ‒1,7%, teatab statistikaamet.

Tere tulemast usaldusväärsete andmete uude koju! Statistikaameti uus veebileht on kasutajasõbralikum ja üles ehitatud kolmele sambale: statistika avastamine; andmete esitamine; info statistikaameti kohta. Veebilehe peamised uuendused Veebilehe menüü on loodud vastavalt kasutajagruppidele, et huvitav info oleks hõlpsalt ja kiirelt leitav. Avasta statistikat valiku alla on koondatud andmebaas ja välja toodud olulisemad andmed ehk põhinäitajad valdkondade kaupa, näiteks majandus, keskkond, rahvastik. Põhinäitajate all on ka uuenenud versioon valmistabelitest, kus on nüüd info interaktiivsemalt

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi.

Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga ‒0,1% ja võrreldes eelmise aasta novembriga ‒0,9%, teatab statistikaamet.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

Statistikaameti andmete kohaselt oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus detsembris võrreldes novembriga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga -1,2%.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted II kvartalis kaupu ja teenuseid 16,2 miljardi euro eest, mida oli 6% rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis.