Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9% ning võrreldes 2023. aasta aprilliga 2,8%. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 2,4% ja teenused 3,3% kallimad.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal 4,8% ja võla tase 18% sisemajanduse koguproduktist. Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Möödunud aastal kasvas sõitjate vedu peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 12%. Peamistel rahvusvahelistel liinidel jätkus langus ja sõitjate arv kahanes 28% võrra, mida võib seostada Soome piiri ajutise sulgemisega. Sadamate kaubamaht kasvas 5%.

Statistikaameti andmetel peatus tänavu juunis, juulis ja augustis Eesti majutusettevõtetes võrreldes eelmise suvega kolm korda vähem välisturiste. Kõige enam saabus külastajaid Soomest, Lätist ja Leedust.

Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.