Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 237 400 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv kasvas.

1. jaanuaril 2013 elas Eesti 1286000 inimest, teatab Statistikaamet. Välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra.

Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.

Pühapäeva, 25. märtsini saavad kõik, kes pole rahvaloendusel osalenud ja kellega pole rahvaloendaja veel ühendust võtnud, anda endast teada Statistikaametile ja kutsuda rahvaloendaja. Reedeks oli endast teada andnud üle 1000 inimese.

Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti