Otsingu tulemused

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal 2,4% ja võlatase 18% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 721 miljoni euro võrra.

Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.

2012. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15% ja imporditi Eestisse 10% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 651 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli kasv püsivhindades 4%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%*.

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,4%.

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha.