Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa

Kuupäev 03.05.2010
Artikkel
Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa. 89% Eestist lahkuvatest välismaalastest oli

Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa

Kuupäev 03.05.2010
Artikkel
Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa. 89% Eestist lahkuvatest välismaalastest oli

5. Sooline võrdõiguslikkus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus I kvartalis

Kuupäev 22.06.2018
Artikkel
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta I kvartalis võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 1,5% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 6,6%, teatab Statistikaamet.

Ettevõtte loomine on Eestis 30 aastaga muutunud imelihtsaks

Kuupäev 19.08.2021
Artikkel
Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Rohepöörde trendid (2020)

Sisuleht
Looduskeskkonna seatud piiridesse mahtumine on nii teadlaste kui järjest enam ka avalikkuse hinnangul inimkonna jaoks oluline probleem. Rohepoliitika aluseks on põhimõte, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi ökosüsteemi taluvuspiiridesse. Just halveneva keskkonnaseisundi tõttu on seatud rida eesmärke, et pöörata kliimamuutuse, elurikkuse kao, loodusressursside ülekasutamise ja maakasutuse muutuste negatiivseid trende. Rohepööre ei ole uus algatus, pööre seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Euroopa