Otsingu tulemused

Oktoobris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+23, septembris +21,1). Eelmise kuuga võrreldes paranesid kaubandusettevõtjate hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosimisele. Hinnang kaubavarude hetkeseisule mõnevõrra kahanes. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +2,7 (septembris +1,2), sealjuures paranes oktoobris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele, samas hinnangud viimase kolme kuu müügile ja nõudlusele veidi vähenesid. Tööstusettevõtete kindlustunne oli oktoobris +3,5 (septembris +1,4)

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

ÜRO maailma turismibaromeetri andmetel kasvas rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastal 4%, kusjuures enamik sihtkohti üle maailma näitas häid tulemusi. Kokku registreeriti üle maailma 1,52 miljardit rahvusvahelist turisti, mida on peaaegu 60 miljonit rohkem kui 2024. aastal. Selle tagasid piisav nõudlus, suuremate päritoluturgude tulemuslikkus ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sihtkohtade jätkuv taastumine. Suurem hulk lennuühendusi ja viisarežiimi lihtsustamine toetasid samuti rahvusvahelist reisimist. Turismibaromeetri andmetel püsis rahvusvaheline turism ka 2026. aasta esimesel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Täpsustasime lauses "Eluaseme rühmas olid suuremad mõjutajad elektri 6,1%, torugaasi 44,5%, segaolmejäätmete äraveo 56,6% ning puitkütuse 10,6% hinnatõus" prügiveo mõistet ning asendasime selle segaolmejäätmete äraveoga. Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus pärast mitmekuist aeglustumist jälle kiirenenud. „Aasta lõikes on hinnatõusu kõige rohkem mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine, kuid vastupidist mõju on avaldanud toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski. Võrreldes 2025. aasta septembriga

Tänavu suvel peatus Eesti majutusasutustes 6% võrra rohkem välisturiste kui eelmisel suvel, siseturistide arv jäi samaks. Majutusettevõtteid külastanud välisturiste oli kõigil suvekuudel eelmise aastaga võrreldes rohkem, siseturistide arv kasvas veidi augustis. Juulis oli siseturiste sama palju kui möödunud aastal samal ajal, kuid juunis veidi vähem kui mullu. 2026. aasta suvel peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 775 400 välis- ja 618 600 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta suvekuudega

Statistikaameti põhiülesanne on toota usaldusväärset riiklikku statistikat, kuid selle kõrval on ametil oluline roll riigi andmehalduse koordineerimisel. Andmehalduse eesmärk on aidata kaasa sellele, et riigi andmed oleksid kvaliteetsed ja paremini leitavad, nende sisu ja kasutusvõimalused oleksid arusaadavad ning andmetest oleks terviklik ülevaade. Viimased neli ja pool aastat on statistikaamet koos paljude riigiasutustega arendanud andmehalduse võimekust avaliku sektori asutustes. Oleme toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised