Sisuleht
Statistikaameti algatatud konkurss „Andmepärl“ on ellu kutsutud selleks, et tunnustada silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat Eestis.
Otsingu tulemused
Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat
Kuupäev 17.02.2022
Artikkel
Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.
Sisuleht
Rahva ja eluruumide loendus 2021 Rahva ja eluruumide loendus on rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kogumine, analüüsimine ja üldistamine täpselt määratud loendusmomendiga. Kes loendust korraldab? Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, kes kohustab liikmesriike tegema järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus. Eestis korraldab loendust
Konkurss „Andmepärl 2021“ ootab silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat
Kuupäev 09.02.2021
Artikkel
Sel aastal tähistab statistikaamet 100. aastapäeva ja sel puhul kuulutame välja konkursi Eesti möödunud aasta parima andmeloo ja infograafika väljaselgitamiseks.
Statistikaamet valib parimat andmelugu ja infograafikat
Kuupäev 22.02.2021
Artikkel
Statistikaamet ootab kuni 28. veebruarini konkursile „Andmepärl 2021“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.
Kõige rohkem külastavad folkmuusika kontserte Viljandi-, Hiiu- ja Võrumaa elanikud
Kuupäev 26.07.2023
Artikkel
Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.
Vajalikud andmed väiksema koormusega
Kuupäev 20.05.2024
Artikkel
Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.