Otsingu tulemused

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljonit turisti, mis on 8% rohkem kui aasta varem, aga 44 % võrra vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 1,8% ja mäetööstuses 3,9%. Energeetikas jäi toodang peaaegu samale tasemele, kasvades üksnes 0,2%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal 2,4% ja võlatase 18% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 721 miljoni euro võrra.

Statistikaameti andmetel peatus septembris majutusettevõtetes ligi 260 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 21%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 778 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 18%.

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.