Otsingu tulemused

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „ Riiklik statistika muutuvas maailmas ”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik. Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest. Kuna Eesti statistika

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutab, miks tekivad JOKK ja SOKK olukorrad ja kuidas kohalike elanike rahulolu-uuringud neid olukordi (ja muudki) lahendada aitavad.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta detsembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Tarbijahinnaindeks jäi 2018. aasta septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning muutus võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistrant Kadi Kilgi soovis oma magistritööga leida parimat mudelit, millega prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse. Selle teadasaamiseks kasutas ta Eesti Haigekassa raviarvete andmeid. Oma tööga pälvis Kilgi Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia.