Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kaheksas omavalitsuses 79st: need on Kastre, Tartu, Kambja, Tori, Anija, Raasiku, Jõelähtme ja Peipsiääre vald. „Riigi keskmisena on rahvastik vanemaks jäänud 0,54 aasta võrra ehk 41,98 aastalt 42,52 aastale. Sellest kiiremini on rahvastik vananenud enamikus ehk 53 omavalitsuses,“ täpsustas Loik. Ülejäänud 18 omavalitsuses on rahvastik vananenud, kuid riigi keskmisest aeglasemalt. Noorimad elanikud on Rae vallas Nii 2020. kui ka 2025. aastal oli rahvastiku keskmine vanus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. „Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam,“ lausus Veski. Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti võrreldes

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta juunis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 29,2% ja töötlevas tööstuses 12,4%, kuid suurenes mäetööstuses 1,6%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.

Teenuste müük ületas mullu neljandas kvartalis teenuste ostu ehk teenuste väliskaubandusbilanss oli ülejäägis 828 miljoni euroga. Kokku oli 2025. aastal bilansi ülejääk 3,2 miljardit eurot ning see kasvas 2024. aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset kasvu. „2025. aasta kasvu mõjutasid enim muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine,“ lisas analüütik. Kõige rohkem eksporditi mullu jätkuvalt muid äriteenuseid, mis moodustasid 31% teenuste koguekspordist. Muude äriteenuste all olid suurima