Otsingu tulemused

2014. aastal jaanuaris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2013. aasta jaanuariga võrreldes 20% ja import 15%, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatab Statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta aprillis sama palju toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.

Ühiskonna edu hindamisel on oluline, millisest vaatepunktist lähtuda. Internetist kättesaadav statistika on ühesugune nii Mulgimaal, Tallinnas kui ka Londonis, aga statistika tõlgendamine võib olla erinev. Elan pisikeses Mulgimaa külas nimega Sultsi. Minu vaade Sultsi külast Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele on kindlasti teine kui Tallinna elanikel, sest protsessid, mida mina iga päev näen, on erinevad suurlinlaste omast. Tallinlased näevad supermarketite kerkimist, tunnetavad lasteaiakohtade puudumist, kasutavad vajadusel tasuta ühistransporti. Mina näen mahajäetud talusid, suletud

Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni, teatab Statistikaamet. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud