Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

REL 2011: Haridus mõjutab elanike tervisekäitumist oluliselt

Kuupäev 30.07.2013
Artikkel
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 388 077 inimesel ehk 30%-l Eesti elanikest mõni pikaajaajaline haigus või terviseprobleem, teatab Statistikaamet. Kõrgharidusega inimestel on keskmiselt kaks korda vähem pikaajalisi haigusi kui põhi- või madalama haridusega inimestel.

Kultuur

Valdkond
Eesti inimesed on kultuurilembesed ja -huvilised. Ainuüksi laulu- ja tantsupidude traditsioon on poolteist sajandit olnud meie identiteedi kandja ning aidanud ühte hoida ka keerulistel aegadel. Tänapäeval käiakse palju kontsertidel, raamatukogus ja kultuurimälestiste juures, vaadatakse filme ja teatrietendusi, osaletakse kultuurielus ning oluline on ka rahvakultuuriharrastus. Kultuuristatistikast saab näiteks andmeid teatrite, kinode, muusika, näituste ja kirjastamise kohta. Kultuuriministeeriumi tellimusel korraldame igal kolmandal aastal kultuuris osalemise uuringu, et koguda andmeid Eesti

Ainult lahkuvad ja mitte keegi ei tule tagasi?

Kuupäev 30.09.2015
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaste seas 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34-aastaste hulgas.

Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis üle 11 000

Kuupäev 06.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Isiku-uuringud

Sisuleht
Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta. Miks on oluline uuringus osaleda? Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta

Oodatav eluiga

Valdkond
Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Näitaja arvutatakse vastava aasta suremusnäitajate põhjal ja kehtib ainult siis, kui need ei muutu. Enamasti see nii aga ei ole, kuid trendina näitab oodatav eluiga inimeste eluea muutumist ja ühiskonna arengut võrreldes varasema aja ja teiste riikidega. Meeste ja naiste oodatavat eluiga vaadatakse eraldi. Oodatavat eluiga ja elada jäänud aastaid arvutatakse ka eraldi elukoha, rahvuse ja hariduse järgi.

REGREL. Elukoht garaažis või alajaamas. Aga päriselt?

Kuupäev 05.11.2019
Artikkel
Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Pikaajalisi töötuid on järjest enam

Kuupäev 13.04.2010
Artikkel
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Enamik andmeid saadakse rahvaloendusel registritest

Kuupäev 09.11.2020
Artikkel
Statistikaametis käivad ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks. Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse sel korral suurem osa vajalikest andmetest kätte riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid neid küsimusi, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.