Otsingu tulemused

Statistikaameti kavandatav liikumisanalüüs ei toimu reaalaja andmetel

Kuupäev 26.03.2020

Artikkel

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt statistikaametile tulnud korraldusega luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid, ei toimu reaalaja andmetel. Üksikisikute liikumismustreid ei ole planeeritud analüüsida ega polegi võimalik nende anonüümsete andmete põhjal analüüsida.

Elame kauem, aga mitte tervemana

Kuupäev 27.08.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.

Kuidas on meie elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud?

Kuupäev 19.10.2022

Artikkel

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Tööturg

Valdkond

Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus

Aprillis oli turiste mullusest oluliselt rohkem

Kuupäev 08.06.2021

Artikkel

Statistikaameti andmetel kasutas aprillis majutusettevõtete teenuseid 59 000 turisti, mis on üle kolme korra rohkem kui aasta varem samas kuus. Kasvas nii välis- kui ka siseturistide arv.

Ränne

Valdkond

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis? Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste

REGREL. Mu aadress on... Eesti Vabariik!?

Kuupäev 17.09.2019

Artikkel

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Majandus langes teises kvartalis 1%

Kuupäev 30.08.2024

Artikkel

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.

E-ostlejate arv jätkas kasvu, ettevõtted teevad samme tehisintellekti suunas

Kuupäev 17.09.2021

Artikkel

Statistikaameti andmetel kasvas 2021. aastal võrreldes aasta varasemaga enim eraisikute interneti kasutamine e-kursustel osalemiseks. E-kaubanduse populaarsus suurenes jätkuvalt ja oma ostud tegid 16–74-aastastest elanikest internetis 62%. Ettevõtete seas on aina populaarsemaks muutunud ressursi- ja kliendihaldustarkvarad ning katsetatakse ka tehisintellekti.