Otsingu tulemused

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis. Walter Radermacheri ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepa kohtumisel räägitakse Euroopa statistikasüsteemi uutest suundumustest ja väljakutsetest. Samuti Eesti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistusest, uuendamisel olevast statistikaseadusest ja riikliku statistika rahastamisest. „Euroopa statistikasüsteem elab praegu murrangulises ajajärgus,“ märkis Priit Potisepp. „Majanduslik olukord tingib seda, et statistikasüsteemis on järjest

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Täna, 16. novembril kell 10-17 toimub Rahvusraamatukogus geoinfosüsteemide (GIS) ja geograafia teabepäev “Geograafia paneb paika”, kus saab muu hulgas tutvuda aasta lõpul algava rahva ja eluruumide loenduse kaardirakendustega.

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

Kaupade eksport suurenes veebruaris võrreldes 2017. aasta veebruariga 15% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Oluliselt kasvas eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse ja kõige enam eksporditi mineraalseid tooteid (kütused ja kütuselisandid).

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Vabariigi aastapäeva eel toimus Tallinnas põllumajandusstatistika seminar, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti statistikaametite esindajad. Et sügisel toimub Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendus, siis keskendutigi seminaril sellega seotud teemadele. Arutati andmekogumise, küsimustike koostamise, küsitlejate koolituse, andmetöötluse ja väljundtabelite koostamisega seonduvat. Põllumajandusloenduse korraldamisel on kõikide riikide jaoks oluline kasutada maksimaalselt administratiivandmeid ja tõsta elektroonilise ehk e-loenduse osatähtsust. E-loenduse osatähtsuse

Esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000, teatab Statistikaamet. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.