Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-519-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 28.05.2012 Analüütiline kogumik annab põhjaliku ülevaate Eesti elanike ajakasutusest ja vaba aja veetmisest. Analüüsitakse ajakasutuse erinevusi soo, vanuse ja tööhõive järgi, samuti tasustatud ja tasustamata töö ning kodutööde mahu muutusi. Antakse ülevaade eri tegevustele kuluvast ajast, vaba aja kasutusest ja sellest, kuidas sisustatakse perega koos veedetud aega. Analüüsid põhinevad 2009.−2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel. Esitatud on võrdlused 2000. aastaga ja teiste Euroopa riikidega. Mõeldud valdkonnast

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.