Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus märtsis majutusettevõtetes üle 192 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 276%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 5,9%, teatab Statistikaamet. Aasta võrdluses on eluaseme hinnaindeks näidanud kasvutrendi viimased üheksa aastat. Eelmise kvartaliga võrreldes oli eluaseme hinnaindeksi muutus 1,7%.

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Majutusettevõtetes peatus 2011. aasta aprillis 193 000 välis- ja siseturisti, mis oli 13% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Enim suurenes välisturistide arv.

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2022. aastal üle 3 miljoni turisti, mis ületab 2021. aasta taset 52%. Suurenes nii välis*- kui ka siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juulis majutusettevõtetes üle 481 000 turisti, mis on 1% võrra rohkem kui aasta varem samas kuus ning 43% rohkem kui käesoleva aasta juunis. Mulluse juuliga võrreldes oli majutusettevõtetes rohkem välis- ja vähem siseturiste.

Majutusettevõtetes peatus 2015. aasta novembris 207 000 sise- ja välisturisti ehk 3% vähem kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Tänasest algab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eesmärgiks on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.