Otsingu tulemused

Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta

Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel

1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.