Otsingu tulemused

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

Statistikaamet jätkab koostöös mobiilioperaatoritega eriolukorra lõpuni inimeste liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab vaadata kaardil. Pärast eriolukorra väljakuulutamist vähenes inimeste liikumine järsult ja püsis madalal tasemel aprilli alguseni. Aprillis hakkas aga liikumisaktiivsus vähehaaval kasvama ja eriti oli seda märgata möödunud kaunil nädalavahetusel.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga vaatavad Eesti inimesed televiisorit küll veidi vähem, kuid see on endiselt meelepäraseim vaba aja veetmise viis. Kes ja kui palju aega teleka ees veedavad?

Eelmisel aastal toodeti Eestis 10 072 tonni jäätist, mis oli ligi 20% rohkem kui aasta varem. Jäätisetoodang oli kõige suurem mõistagi soojal ajal, maist augustini, mil toodeti 1200 tonni jäätist ühes kuus. Seda on umbes kaks korda rohkem kui ülejäänud kuudel.

Rahvaloenduse e-küsimustiku kaudu on tänaseks, 6. jaanuariks vastuseid laekunud ligi 150 000 inimese kohta. Ankeetide täitmisel on naised olnud meestest märksa aktiivsemad. Lühikesele küsimustikule on aega vastata 22. jaanuarini.