Otsingu tulemused

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 22,6% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti.

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loendus jätkub väiksemas mahus veebruaris. Kuu jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel, kuid ei saanud e-ankeeti täita.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris Eesti majutusettevõtetes 96 000 turisti, kes veetsid seal kokku 184 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.