Otsingu tulemused

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

Statistikaametis käivad ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks. Erinevalt varasematest rahvaloendustest saadakse sel korral suurem osa vajalikest andmetest kätte riiklikest registritest. Inimestelt küsitakse vaid neid küsimusi, millele ühestki registrist vastuseid ei leia.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Sel suvel valiti mind statistikaametisse meediasuhete praktikandiks, mis andis mulle võimaluse omandada uusi teadmisi ja näha hästi toimiva kommunikatsioonitiimi tegevusi. Kolm kuud kestnud praktikaperiood oli täis hulganisti erinevaid tegevusi – pressiteadete koostamisest kuni kodulehe arenduste koordineerimiseni.

Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Statistikaameti andmetel kasutas aprillis majutusettevõtete teenuseid 59 000 turisti, mis on üle kolme korra rohkem kui aasta varem samas kuus. Kasvas nii välis- kui ka siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Iga viies osalise tööajaga töötaja tahab ja võimaluse avanemisel on valmis töötama suurema koormusega, teatab Statistikaamet. 2011. aastal oli selliseid alarakendatud osaajatöötajaid enam kui 12 000.

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%, teatab Statistikaamet. Töötus näitas teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. IV kvartalis oli väga madal noorte (15–24-aastaste) töötuse määr – 6,2%.