Otsingu tulemused

Tartus toimuval laste heaolu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil tutvustati statistikaameti kogumikku „Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates“, mille eesmärk on näidata laste heaolu mõistmise keerukust.

1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja -kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 22%.

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Statistikaameti andmetel jäi 2022. aasta novembris kaupade eksport jooksevhindades samale tasemele. Import suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 12%.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.