Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2017. aasta III kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja on võrreldes eelmise aasta maiga tõusnud 5,4%.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9% ja võrreldes tänavu juuliga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi langus oli 2009. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 0,9% ja võrreldes juuliga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 19% ning import 20%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist elektriseadmete, mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning ka transpordivahendite vedu.

Äsja jõudsid koostöös statistikaametiga trüki- ja paberitööstuse olulised näitajad juhtimislauale. Sellega on juba kümnel ettevõtlussektoril oma juhtimislaud, kust vajalikud andmed kiirelt ja mugavalt kätte saada.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46% ja import 125%. Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandust mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning transporditeenuste osutamise kasv.