Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 5,0%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 3,3% ja teenused 8,1% kallimad.

Seoses koroonaviiruse levikuga jätkab statistikaamet iga nädal surmade esialgse arvu avaldamist. Kiirstatistika abil näidatakse nädala jooksul surnud Eesti elanike arvu ja jaotust soo ning vanuserühmade kaupa.

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 740 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 6%.

Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

2011. aastal jätkus viiendat aastat Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arvu vähenemine, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas seda sõitjate vähenemine linnaliinidel. Kaubavedu suurenes varasema aastaga võrreldes.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel on Eesti sadamate ja raudteede kaubamaht 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul Venemaa transiidi vähenemise tõttu kiirelt kahanenud.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9199 vaba ametikohta, mida on 18,5% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut üle 7000 inimese.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui