Otsingu tulemused

Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 8% ja 2%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht kasvas tonnides 1%, kuid vähenes tonnkilomeetrites 10%.

Kas statistikaametist on võimalik saada infot, mida oma ettevõtluses kasutada? Tuleb välja, et on küll. Palgainfo Agentuur teeb statistikaametist tellitud andmete põhjal põhjalikke palgaanalüüse maakondade, töötajate arvu, tegevusalade ja muude tunnuste vaates.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2011. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 896 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%.

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui