Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta esimeses kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 7% rohkem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eestis küll ehitusmaht suurenes, kuid välisriikides vähenes.

Statistikaameti andmetel kasutas Eesti veondusettevõtete teenuseid 2021. aastal kokku ligi 127 miljonit sõitjat. Võrreldes 2020. aastaga oli sõitjaid 12% vähem ja seda eelkõige bussireisijate väiksema arvu tõttu.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel vähenes eelmisel nädalal töösuhete koguarv ligi nelja tuhande võrra. Viiendiku kõigist lõppenud töösuhetest moodustasid koondamised.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 12% vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eesti ehitusturul vähenesid mahud 10%.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab Statistikaamet. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti SKP 2012. aasta IV kvartalis 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad