Otsingu tulemused

Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 939 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 2%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2024 Eesti rahvaarv 1 366 491, mida on 607 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga on vähenenud sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvanud aga väljarändajate hulk.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 23,5%.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 4,2%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7% ja teenused 1,3% kallimad.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 4,2%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 2,7% ja teenused 6,6% kallimad.

Eesti e-residentsuse programm, mis on maailmas esimene ja seni ainulaadne, sai alguse 1. detsembril aastal 2014. E-residentsuse programmi eesmärk on teha Eesti majandusruumi suuremaks ja pakkuda välisriikide kodanikele võimalust kasutada e-teenuseid. Muuhulgas saavad nad asukohast sõltumata ja 100% digitaalselt luua Eestis ettevõtte ja seda juhtida. Uurisime lähemalt, milline on e-residentide ja nendega seotud ettevõtete profiil ning millist kasu nad Eestile toovad.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 740 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 6%.

Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.