Otsingu tulemused

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

Suhtelises vaesuses elas 2010. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,7 protsendipunkti. 2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%.

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada

2009. aasta IV kvartalis tuli majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast, kaks aastat varem oli oma majanduslikus toimetulekus veendunuid 60%, teatab Statistikaamet.

Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus jäi varasema aastaga võrreldes samaks, elanikkonna sissetulek aga tõusis.

Majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus, samas aitasid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused vältida elanike vaesusesse langemist, teatab Statistikaamet.

Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.

2008. aastal aeglustus palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada, teatab Statistikaamet. Seetõttu püsis ka suhteline vaesus 2007. aasta tasemel.