Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta novembris 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu aastakasv oli väiksem kui eelmisel kuul ning enim mõjutas kasvu aeglustumist elektroonikaseadmete ja metalltoodete tootmine.

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta märtsis 33% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Tootmine näitas 30%-list kasvu eelmise aasta sama kuuga võrreldes seitsmendat kuud järjest.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta augustis 23% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 3%.

Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5%, teatab Statistikaamet. Majanduse aastakasv on tänavu kolmes kvartalis olnud stabiilselt kõrge.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.