Otsingu tulemused

Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 912 miljonit eurot. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis 1441 eurot ehk 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

ISBN 978-9985-74-480-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 91 lk Ilmus: 23.12.2010 Kogumik pakub ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest Eesti ettevõtetes ja leibkondades 2010. aastal võrdluses varasematega. Lisaks on esitatud kokkuvõte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete majandustegevusest. Eesti infoühiskonna arengut aitab iseloomustada võrdlus teiste riikidega. Andmestik on esitatud ettevõtete põhitegevusalade ning leibkonna ja isikute tüüpide kaupa. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Informatsioon on antud ülevaadete, diagrammide ja tabelitena

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta IV kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 15,9% ja suurenes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 13,6%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.