Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel sõideti Eesti ettevõtete bussidega 2023. aasta II kvartali jooksul 40 miljonit korda. Seda on 20% enam kui aasta esimeses kvartalis.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 869 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 7%.

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 2014. aasta oktoobris esialgsetel andmetel 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,5 protsendipunkti.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 912 miljonit eurot. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes müügitulu püsivhindades 8%.

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

ISBN 978-9985-74-480-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 91 lk Ilmus: 23.12.2010 Kogumik pakub ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest Eesti ettevõtetes ja leibkondades 2010. aastal võrdluses varasematega. Lisaks on esitatud kokkuvõte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete majandustegevusest. Eesti infoühiskonna arengut aitab iseloomustada võrdlus teiste riikidega. Andmestik on esitatud ettevõtete põhitegevusalade ning leibkonna ja isikute tüüpide kaupa. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Informatsioon on antud ülevaadete, diagrammide ja tabelitena

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP