Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta III kvartalis ligi 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%.

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

ISBN 978-9985-74-480-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 91 lk Ilmus: 23.12.2010 Kogumik pakub ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest Eesti ettevõtetes ja leibkondades 2010. aastal võrdluses varasematega. Lisaks on esitatud kokkuvõte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete majandustegevusest. Eesti infoühiskonna arengut aitab iseloomustada võrdlus teiste riikidega. Andmestik on esitatud ettevõtete põhitegevusalade ning leibkonna ja isikute tüüpide kaupa. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Informatsioon on antud ülevaadete, diagrammide ja tabelitena

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 891 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 18%.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP