Artikkel
Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.
Otsingu tulemused
Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2021“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Nüüd on sinu kord anda oma hääl, et selgitada välja võitjad. Tutvu mõlema kategooria töödega siin ja lemmikute valimiseks külasta konkursi hääletuslehte. Hääletus kestab kuni 29. märtsini. Võitjad selguvad 31. märtsil siin. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud
Meditsiinitöötajate palgast 2010. aasta töötasu-uuringu valguses
Kuupäev 03.10.2012
Artikkel
Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.
Mis on saanud koroonakriisis majutuse ja toitlustuse alal töö kaotanutest?
Kuupäev 07.01.2021
Artikkel
Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.
Noorte ja laste reisimisest
Kuupäev 01.06.2017
Artikkel
Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti
Tervisesporti teeb iga kolmas inimene
Kuupäev 28.06.2012
Artikkel
Spordi suurvõistlused toovad telerite ette arvukalt kaasaelajaid, ent palju on nende seas inimesi, kes ka ise sporti teevad? Selgub, et Eestis teeb tervisesporti ligi kolmanik elanikkonnast.
Õpilaste koguarv väheneb
Kuupäev 26.02.2009
Artikkel
Käesoleva, 2008/2009. õppeaasta alguses omandas Eestis üldharidust 154 481, kutseharidust 27 239 ja kõrgharidust 68 399 õpilast, teatab Statistikaamet. Õpilaste koguarvu vähenemist mõjutab üldhariduse omandajate arv, mis on viimasel kümnel aastal vähenenud.
2010. aasta iive oli üle 20 aasta taas positiivne
Kuupäev 25.04.2011
Artikkel
Täpsustatud andmetel sündis 2010. aastal 35 inimest rohkem kui suri, teatab Statistikaamet. Eesti rahvaarv 1. jaanuar 2011 oli 1 340 194.
REL 2011: kindlat usku tunnistab üle neljandiku elanikkonnast
Kuupäev 29.04.2013
Artikkel
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.
Eestist rändab aastas välja üle 4000 inimese
Kuupäev 26.05.2010
Artikkel
Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm