Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Kolmapäeval, 5. augustil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Eestis. Ta kohtub Statistikaameti peadirektori, rahandusministri ja statistikanõukogu liikmetega ning peab avaliku loengu.

Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta III kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul vähenes võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga SKP ligikaudu 2,5%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse märtsiga 5,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang pisut mäetööstuses (0,4%), kuid kahanes 6,5% töötlevas tööstuses ja 4,4% energeetikas.

Statistikaameti andmetel kasutas viimase kolme kuu jooksul 16–74-aastastest elanikest 56,5% e-kaubandust. Mullusega võrreldes on e-kaubanduse üldine populaarsus püsinud samal tasemel, ent suurenenud on summad, mida kaupade ja teenuste ostmisele kulutatakse. Ettevõtete uuringu tulemused näitasid, et enam kui pooled internetti kasutavatest äriühingutest tarbivad tasulisi pilveteenuseid.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 237 400 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv kasvas.

Eesti sotsiaaluuringu tulemustest selgub, et Eesti inimene on õnnelikum kui lätlane ja leedukas, aga kaugeltki mitte nii õnnelik kui soomlane või rootslane.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?