Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Esimesel poolaastal eelistati siseturismi ja Lätti reisimist

Kuupäev 02.10.2020
Artikkel
Inimesed armastavad reisimist ja seda tuleb lisaks puhkusele ette ka töökohustuste tõttu. Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide ööbimiste arv lõi viimasel viiel aastal järjest rekordeid. Samuti reisisid Eesti elanikud palju välismaale. Koroonakriisini kestis turismi kuldaeg ja lootusi ning ootusi oli turismiettevõtjatel palju.

Eestis toodeti 162 filmi, kinolevisse jõudis 428 linateost

Kuupäev 23.10.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis eelmisel aastal 30 täispikka filmi, millest 15 olid dokumentaal-, 13 mängu- ja kaks animafilmid. Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid. Kinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit.

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk

Eesti elanik veedab viiendiku elust koolipingis

Kuupäev 04.10.2012
Artikkel
Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.

Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Oktoobris väliskaubandus veidi kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport kahanes

Kuupäev 10.12.2025
Artikkel
Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 323 miljonit eurot, mis on 8 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes oktoobris Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis viie protsendipunkti võrra ning moodustas koguekspordist 61%. „Eesti päritolu kaupu eksporditi oktoobris mullusega võrreldes 3% vähem. Reeksport ehk kaupade taasväljavedu suurenes aga aastaga 19%. Kasvu mõjutas peamiselt suurem mineraalsete toodete, sh maagaasi, ning põllumajandussaaduste ja

Andmepõhine aruandlus

Valdkond
Statistikaamet kogub Eesti majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta andmeid ligi 100 küsimustikuga. Andmepõhise aruandluse eesmärk on luua ettevõtetele ja teistele asutustele võimalus esitada meile andmeid automaatselt – otse raamatupidamistarkvarast. Nii saab andmeesitajate halduskoormuse viia pea miinimumini!

Valitsemissektori kulutused vähenesid

Kuupäev 23.09.2010
Artikkel
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal täpsustatud andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 2010. aasta I poolaastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 4,2 miljardit krooni ja võlatase 15 miljardit krooni.