Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-519-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 28.05.2012 Analüütiline kogumik annab põhjaliku ülevaate Eesti elanike ajakasutusest ja vaba aja veetmisest. Analüüsitakse ajakasutuse erinevusi soo, vanuse ja tööhõive järgi, samuti tasustatud ja tasustamata töö ning kodutööde mahu muutusi. Antakse ülevaade eri tegevustele kuluvast ajast, vaba aja kasutusest ja sellest, kuidas sisustatakse perega koos veedetud aega. Analüüsid põhinevad 2009.−2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel. Esitatud on võrdlused 2000. aastaga ja teiste Euroopa riikidega. Mõeldud valdkonnast

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50%.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 76 lk Ilmus: 30.09.2011 Kvartalikiri sisaldab peamiselt artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid — värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka noppeid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 136 lk Ilmus: 30.06.2011 Kvartalikiri sisaldab peamiselt artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid — värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka noppeid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-541-0 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 26.05.2014 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-527-4 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 17.05.2013 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, energeetika, väliskaubandus, turism jm. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi

Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini. Ülejäänud variantidest kumab välja, et Eesti rahvaarv väheneb. Kõige äärmusikuma puhul väheneb

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini. Ülejäänud variantidest kumab välja, et Eesti rahvaarv väheneb. Kõige äärmusikuma puhul väheneb