Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul. 

Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

Täna, 1. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus, teatab Leedu Statistikaamet. Esmakordselt on Leedu alalistel elanikel võimalus täita rahvaloenduse küsimustik e-loendusel internetis. Leedu Statistikaameti teatel korraldatakse rahvaloendus eesmärgiga saada teada täpne Leedu elanike arv, ülevaade elanikkonna paiknemisest, struktuurist ja rändeprotsessidest ning elamistingimustest. 2001. aastal toimunud eelmise rahvaloenduse ajal elas Leedus 3, 483 miljonit elanikku, kuid kümne aasta jooksul on elanikkond pidevalt vähenenud ja jõudnud 2010. aasta seisuga on 3, 329 miljoni

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4% ja import 5%. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.

Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2012. aastal 47,6% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2010. aasta uuringuga langes uuenduslikkuse määr 9,2 protsendipunkti.

Täna, 15. juunil avas Statistikaamet Riigi Statistika Keskbüroo endisel hoonel Tallinna vanalinnas infotahvli.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.