Otsingu tulemused

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas kolmandas kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44% ja import 23%. Eestist eksporditi teenuseid 2,1 miljardi euro eest ja siia imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest.

Statistikaameti üks ülesanne on koguda ja jagada Eesti kohta usaldusväärset ning objektiivset infot. Olemasolevatest andmekogudest selleks aga alati ei piisa ja siis tuleb appi võtta inimesed, kes saavad anda ühiskonna parema toimimise eelduseks olevat üliolulist teavet.

Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.

Viimasel kolmel kuul kasutas e-kaubandust 545 000 inimest, mis on neli korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Naised tellivad reeglina väiksemate summade eest, aga sagedamini, mehed jällegi harvem, aga korraga suurema summa eest. Vastupidiselt levinud arvamusele on kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad kõrgharidusega.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis teenuste eksport võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 79% ja import vähenes 23%. Aastases võrdluses kasvas teenuste eksport 47% ja import 28%.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.