Otsingu tulemused

Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.

1. juunil tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti analüütikud toovad sel puhul teieni põnevaid fakte 0–17-aastaste Eesti elanike kohta.

Kolmapäeval, 5. augustil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Eestis. Ta kohtub Statistikaameti peadirektori, rahandusministri ja statistikanõukogu liikmetega ning peab avaliku loengu.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Statistikaamet alustab täna, 9. märtsil 2015. aasta leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Eelmine uuring toimus 2012. aastal.

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete pakutud maismaatransporti 49,5 miljonit sõitjat, mis on 12% enam kui eelmise aasta samas kvartalis. Busse kasutas 39,9 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Bussidega tehti 19% ja rongidega 6% enam sõite kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

2021. aastal läbiviidud rahvaloenduse tulemustest selgub, et 46% Eesti elanikkonnast elab Harjumaal ja keskmine Eesti inimene on ei rohkem ega vähem kui 42-aastane. Mida see aga meie rahvastiku jaoks tähendab, selgub vastvalminud raamatust „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee annab aru. • Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kuidas õnnestus aasta suursündmus – rahvaloendus? • Kuhu suunas statistika tegemine liigub?

Milliseid oskusi tuleks tööturul konkurentsis püsimiseks omandada ja kuidas tulevikuks valmistuda? Statistikaameti koolituse uuring annab neile küsimustele vastused.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski. Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on