Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tööstustoodang langes mais enamikes tööstusharudes

Kuupäev 04.07.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.

Välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus Eesti majandusse suurenes taas

Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.

Teater

Valdkond
Statistikast saab teatri ja etenduste vaatajate kohta teada nii mõndagi. Näiteks meie rahvaarvu arvestades oleme juba aastaid teatrikülastuste arvult Euroopas ja maailmas esirinnas. Eestis tegutsevad riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatrid. Suurematel neist on oma teatrimaja, püsiv töötajaskond ja pidev etendustegevus aasta ringi. Väiksemad tegutsevad projektipõhiselt või teiste kultuuriasutuste ruumides. Häid ja tunnustatud teatritegijaid leidub nii suurtes kui ka väikestes teatrites. Teatristatistikast saab teada, kui palju meil on teatreid; kui palju on teatrisaale ja istekohti

Ehitusmahtude viis aastat kestnud kasv sai läbi

Kuupäev 19.10.2020
Artikkel
Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.

Kuidas määratakse rahvaloendusel inimese elukoht?

Kuupäev 28.01.2021
Artikkel
Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

REGREL: Mida tähendab registripõhine loendus?

Kuupäev 11.09.2019
Artikkel
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).