Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Peadirektor Urmet Lee: statistikaametist peab saama kiirendi ja vahendaja

Kuupäev 14.09.2021
Artikkel
Statistikaameti peadirektor, veidi üle kuu aja ametis olnud Urmet Lee soovib, et statistikaametist kujuneks platvorm, mille andmemajanduse peale tekivad Eestis uued ettevõtted ja kogutakse selge ja vajalik info avaliku sektori probleemide lahendamiseks.

Rahvaloendus kestab veel 10 päeva, loendatud on veerand rahvastikust

Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Välisturistide arv kasvas novembris 15%

Kuupäev 10.01.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aasta novembris Eesti majutusettevõtteid 119 000 välis- ja 128 000 siseturisti. Siseturistide arv, mis oli 2024. aasta enamikel kuudel aastases võrdluses olnud languses, pöördus 2024. aasta oktoobris tõusule ja tõus jätkus ka novembris. 2019. aasta novembrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv 2024. aastal siiski 6% alla. „Võrreldes kriisieelse rekordaasta novembriga oli siseturiste majutusettevõtetes 12 000 võrra rohkem, samas välisturiste 27 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik selgitas, et Soomest reisis

Peaaegu veerand Eesti eluruumidest on püsielaniketa

Kuupäev 02.08.2022
Artikkel
Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Kuupäev 13.03.2018
Artikkel
Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Lõimumine

Valdkond
Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

Lähen ja tulen, tulen ja lähen

Kuupäev 04.10.2019
Artikkel
Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?