Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

„Esimesel poolaastal kasvas kaupade väliskaubandus 9% ning kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 9,3 miljardi ja imporditi ligi 11,1 miljardi euro eest,“ selgitas statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets. Esimesel poolaastal eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. „Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed,“ lausus Leppmets ja lisas, et peamised ekspordi- ja impordipartnerid olid esimesel poolaastal Soome, Läti, Saksamaa, Leedu ja

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Sellel laupäeval on taas maailmakoristuspäev, kus ühiselt avaliku ruumi korrastamisse panustatakse. Meid ümbritsevast keskkonnast korjatakse kokku küll nähtav prügi, aga see on siiski vaid õige pisike osa inimeste poolt tekitatud jäätmetest.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Statistikahuvilised saavad nutiseadmetes rakenduse "Eesti statistika" vahendusel hoida end kursis värske statistikaga ning ülevaate olulisematest näitajatest Eesti kohta, teatab Statistikaamet.

Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi