Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%.

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Statistikaamet koostas võrdleva ülevaate lastest ja noortest Eestis, et välja selgitada, kui suurt sihtrühma teema-aasta eelkõige hõlmab.

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist