Otsingu tulemused

Narva mõistatus vajab lahendamist

Kuupäev 04.09.2018

Artikkel

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Eestisse rändab üha enam Ukrainas, aga ka Indias sündinuid

Kuupäev 02.06.2021

Artikkel

Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik avavad välisrändega seotud peamisi trende.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Kuupäev 01.06.2022

Artikkel

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Rahvaloendus kestab veel 10 päeva, loendatud on veerand rahvastikust

Kuupäev 12.01.2022

Artikkel

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Tallinn kolm päeva Euroopa statistika pealinnana: uued tehnoloogiad ja kasutajate vajadused muudavad statistikaasutuste tööd oluliselt

Kuupäev 28.10.2024

Artikkel

Tänavusel konverentsil „Charting New Frontiers of Official Statistics “ arutlesid Euroopa 40 statistikaameti juhid selle üle, miks ja mil viisil võib statistikaametite tegevus minna kaugemale üksnes traditsioonilisest riikliku statistika tootmisest ja hõlmata ka usaldusväärse andmete vahendaja ning andmehalduri ülesandeid riigi andmete ökosüsteemis. Selleks keskendus konverents küsimusele, kes ja mil moel mõjutavad selliseid muutusi statistikaametite ülesannetes. Statistikaameti peadirektori Urmet Lee sõnul paneb andmeökosüsteemi tormiline ja mõneti kaootiline areng statistikaametid olukorda

Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid

Kuupäev 29.09.2021

Artikkel

Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

Turismiuuring

Valdkond

Mis uuring see on? Turismiuuring annab ülevaate Eesti elanike reisimisest: ööbimisega sise- ja välisreisidest, reisi eesmärgist, kestusest, reisikorraldusest, kulutustest ja peamistest sihtkohtadest. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel ja andmeid kasutavad ka Eesti Pank, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Eurostat. Kui sageli uuringut korraldatakse? Uuringut korraldatakse läbi aasta kuude kaupa. Andmed avaldatakse kvartali ja aasta kaupa. Milleks on neid andmeid vaja? Turismiuuringu andmeid

Lõimumine

Valdkond

Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Kuupäev 13.03.2018

Artikkel

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Lähen ja tulen, tulen ja lähen

Kuupäev 04.10.2019

Artikkel

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?